Alustuseks märkus, et keskmine ameeriklane pole mingi
müstiline stereotüüpne olevus Kuu pealt, vaid tavaline inimene, nagu sina või
mina. Põhjus, miks meedia edastab uudiseid ameeriklaste omapärastest
arusaamadest, on hoopis selles, et mujal maailmas pole avaliku arvamuse
küsimine nii moodi läinud.
Kas universum on alguse ja lõputa, ning lõpmatu? Või sai ta
alguse Suurest Paugust ja alates sellest vaid laieneb? Teadusmaailma debatid
kestavad akadeemilisel tasandil, samas kui avalik arvamus saab vaid võtta
hoiakuid ühe või teise teooria poolt ja vastu. Associated Press-GfKküsitlus
paljastas, et enamik (51 protsenti) ameeriklastest igatahes ei usu seda
Einsteini üldrelatiivusteooriale rajatud käsitlust universumi kujunemisest
13,82 miljardit aastat tagasi toimunud Suure Pauguga.
Põhjuseks pole küll see, et rahval oleks rohkem teadmisi kui
teadlastel, vaid mängu tuleb raudne teaduse-religiooni-poliitika kolmnurk.
Näiteks neli kümnest ameeriklasest ei taha uskuda, et
inimtegevus soodustaks kliimasoojenemist, on ju tegemist terava poliitilise
vaidlusega USA ühiskonnas. Ka ei taha paljud siiani uskuda, et inimkond on
välja kujunenud loodusliku valikuga, on ju kreatsionismi-darvinismi vaidlus
seal religioosse alatooniga. Õnneks avalik arvamus ei tee teadust, aga näitab,
et teadlastel on siiski oma selgitustöös mõningasi lünki.
Samas, üks 20. sajandi suurimaid teadlikkuskampaaniaid on
siiski vilja kandnud ja vaid neli protsenti ameeriklastest arvab täna veel, et
suitsetamine ei põhjusta vähki. Vaid kuus protsenti arvab, et vaimuhaigus pole
meditsiiniline seisund ja vaid kaheksa protsenti ei usu meie rakkudes
eksisteerivat geneetilist koodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar