Galaktikad on suured tähekogumid ja neid on palju. Paljude galaktikate keskel on hiigelsuur must auk ja mõnedes galaktikates tuleb selle musta augu juurest eredat valgust.
Must auk ise meile mõistagi ei paista, sest see ainult imeb kõike endasse ning ei kiirga ega peegelda valgust. Ent valgus ise on arvatavasti pärit ülikuumaks hõõrdunud gaasiketastest, mis aegamööda musta augu suhu keerduvad. Kust aga see suur hulk gaasi pärit võib olla, seda on teadlased püüdnud juba kümneid aastaid püüdnud välja nuputada.
Üks peamisi hüpoteese on, et nii suurel hulgal gaasi võib galaktika keskme kanti sattuda siis, kui galaktika on tekkinud kahe omavahel kokku põrganud galaktika ühinemisel üheks suureks galaktikaks. Sellisel juhul näitavad arvutimudelid, et mõlemast ühinevast galaktikast võib tõepoolest suuri gaasimasse nende uude ühisesse keskmesse suunduda.
Jueun Hong Lõuna-Koreast Seouli rahvusülikoolist ja ta kolleegid otsisid hüpoteesile lisakinnitusi ja uurisid 39st ereda keskmega galaktikast tehtud detailseid pilte. Nad püüdsid piltidelt leida võimalike kunagiste eellasgalaktikate segunemisele viitavaid märke. Selliseks märgiks võivad olla näiteks tähed, mis tunduvad liikuvat ebatavaliselt.
Teadlased leidsidki selliseid märke tervelt 17st vaadeldud galaktikast. Võrreldes vähem eredate galaktikatega esines neid märke teadlaste hinnangul 4-8 korda sagedamini. Nii kirjutavadki nüüd ajakirjas Astrophysical Journal, et galaktikate ühinemine ongi küllap üks peamisi nähtusi, mis suurte mustade aukude ümber eredalt helendavaid gaasikettaid keerlema paneb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar