Kas 1908. aastal Siberi taigas Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mida kuuldi üle tuhande kilomeetri kaugusel, oli tegelikult maa-keraga kokku põrganud must auk?
1970ndatel pakkusid kaks Texase ülikooli füüsikut välja just sellise hüpoteesi seletamaks, et väidetavast meteoriidiplahvatuse asukohast pole leitud ei kokkupõrkekraatrit ega meteoriidikilde.
Nende seletuse kohaselt sisenes üliväike, kuid suure asteroidimassiga must auk Tunguskas maakerra ja väljus teiselt poolt, Atlandi ookeani põhjaosas. Tunguska plahvatuse registreerisid mõõtmisseadmed ka Inglismaal, kuid Atlandi ookeanis, kus väljumine pidanuks toimuma, ei märgatud mingeid hiidlaineid ega muid häireid. Seetõttu peetakse seda teooriat ekslikuks.
Kuidas avastada musti auke?
Kuid mustade aukude ja maakera võimalik kokkupõrge pakub astrofüüsikutele huvi tänini. Jutt on ürgsetest mustadest aukudest, mille olemasolu peavad teadlased teoreetiliselt võimalikuks. "Mingit tehnikat meil praegu pole, et mustade aukude olemasolu kindlaks teha. Nad liiguvad tähtede vahel ringi," ütles Tartu observatooriumi teadur Elmo Tempel. "See on sisuliselt singulaarsus, kus olematus ruumalas on koos väga palju massi."
Kui tavalised mustad augud on tekkinud tähetuumade kokkutõmbumise tagajärjel, siis ürgsed mustad augud on olemas juba Universumi sünnihetkest, Suurest Paugust alates, mil aine oli äärmiselt tihedalt ühes paigas koos.
Füüsik Stephen Hawking on teoretiseerinud, et meie kodugalaktikas – Linnuteel – võiks selliseid ürgseid musti auke leiduda väga suurel arvul ja igasugustes mõõtudes. Nende tuvastamiseks pole aga inimeste käes mingeid vahendeid.
Kuivõrd need mustad augud kiirgavad pidevalt, siis kaotavad nad tasapisi oma massi. Ühel hetkel laguneb must auk koost radioaktiivse plahvatusega, mis on võimsuselt võrreldav miljonite megatonnide võimsusega vesinikupommi omaga.
Kui Hawkingi eeldus peab paika, siis peaks väiksemate mustade aukude plahvatusi olema võimalik meil ka registreerida, sest nende üliväikeste mustade aukude prognoositav eluiga peaks olema Universumi elueast lühem. Nad on oma massi ära kiiranud ja ees seisab hukk hiigelplahvatuse läbi. Eelduseks on, et nende aukude mass on väiksem kui sada miljonit tonni.
Kuidas seda massi ette kujutada? Piltlikult: Eestis on aegade jooksul põlevkivist elektri tootmisel tekkinud umbes kolm korda sama palju tuhka. Rainer Nõlvaku veetav prügikoristuskampaania kavatseb sajas riigis kokku koguda umbes sama suure hulga prügi.
Ainult et nüüd läheb kõik taas keerulisemaks. See tohutu mass on koos ülitillukeses ruumalas, aatomituumast väiksemas punktis. Juba neli aastat on kosmoses NASA Fermi kosmoseteleskoop, mis peaks suutma selliseid hukkuvate mustade aukude plahvatusi registreerida.
Kuivõrd auke endid näha ega kindlaks teha pole kuidagi võimalik, siis mis juhtub, kui üks selline tibatilluke must auk maakeraga kokku põrkab?
USA Princetoni ülikooli füüsik Shravan Hanasoge on püüdnud modelleerida selliseid kokkupõrkeid. Esmalt leidis ta, et jälgides tähe ja ürgse musta augu kokkupõrget, saab reaalselt tõestada, et tumeaine on olemas.
Selle olemasolu peavad füüsikud teoreetiliselt võimalikuks, kuid tumeaine olemasolu kohta tõestust pole. Äsja avaldas ta artikli, simuleerides kokkupõrget, kus aatomituumast väiksem must auk liiguks maakerast läbi nagu sukavarras läbi õhupalli.
Üleilmne maavärin
Hanasoge mudeli kohaselt järgneb sellisele kokkupõrkele ülemaailmne umbes neljamagnituudine maavärin. Erinevalt tavalisest maavärinast, mis piirdub mingi kindla piirkonnaga, oleks seda tunda kõikjal maakeral ja seismograafid registreeriks selle ühel ja samal ajal.
Kuid selliste kokkupõrgete tõenäosus on üliväike. Isegi kui kogu Universumi tumeaine on nendes ürgsetes mustades aukudes peidus, siis maakeraga võib selline must auk kokku põrgata kord kümne miljoni aasta jooksul.
Võrdluseks: dinosaurused surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi ning inimene ilmus maakerale umbes miljon aastat tagasi.
Hanasoge rahustab, et mustade aukudega kokkupõrkeid pole põhjust peljata. Kõik, mis juhtub, on kergemat sorti maavärin. Kohv loksub ehk tassist maha, aga lagi pähe ei kuku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar