Rühm astronoome teatab, et on registreerinud 670 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Maa suunas teele asunud valgust. Valguse lähtepunktiks olevat galaktikat EGS-zs8-1 võib seeläbi pidada üheks kõige kaugemal asuvaks galaktikaks, mis tänaseks avastatud.
Tähesüsteemist pärineval valgusel kulus Maani jõudmiseks enam kui 13,1 miljardit aastat. Ent kuna ruum saab paisuda valguse liikumiskiirusest kiiremini, asub see tänaseks Maast 30 miljardi valgusaasta kaugusel. Viie aasta eest teati veelgi varem moodustunud galaktika silmamisest. Kordusmõõtmistel jõuti aga erinevale tulemusele, mis viitab, et esimesel korral oli tegu mõõtmisveaga.
EGS-zs8-1 kauguse hindamiseks lähtuti punanihkest. Mida kaugemal galaktika asub, seda kiiremini see Maast eemaldub ning seda pikemaks muutub sellelt lähtuva valguse lainepikkus. Analoogset maalähedasemat nähtust võib kogeda tuletõrjeauto möödumisel, mille sireen auto kaugenedes järjest madalamana tundub. Sarnase lainepikkusega valgust võivad kiirata ka lähemad objektid, ent astronoomide sõelale ei jäänud ühtegi ilmselget kandidaati.
Astronoomid leidsid arvutuslikult, et galaktikas moodustub tähti umbes 80 korda kiiremas tempos kui Linnuteel. Vaatamata sellele, et selle mass on Linnutee omast veel enam kui kuus korda väiksem ja toonases universumis leidus raskemaid elemente tunduvalt vähem. Viimasel on tähetekke kiirusele otsene mõju. Mida kõrgem on gaasipilvede metallilisus, seda kiiremini need jahtuvad ja tähtedeks kollapseeruvad.
Töörühm oletab tulemuste põhjal, et EGS-zs8-1'ga samal kaugusel või isegi kaugemal võib paikneda veel mitmeid teisi galaktikaid, ent need on hetkel astronoomide käsutuses olevate teleskoopidega märkamiseks liiga kahvatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar