Universumi algushetk ei meenutanud niivõrd Suurt Pauku kui
vee tardumist jääks, väidab rühm teoreetilisi füüsikuid Austraalia Melbourne’i
ülikoolist ja kuninglikust tehnoloogiainstituudist RMIT.
Uurijad leiavad, et meie arusaama universumi olemusest võiks
pöördeliselt muuta kõigile kristallidele, s.h jääle omaste mõrade ja lõhede
lähem uurimine, vahendab Phys.org.
Projekti juht James Quach osutas, et nende teooria kujutab
endast kõige hiljutisemat sammu inimkonna pikaajalistes püüdlustes mõista
universumi päritolu ja olemust.
„Antiik-Kreeka filosoofid vaagisid, millest aine tehtud on:
kas pidevast substantsist või üksikutest aatomitest?“ rääkis ta. „Tänu väga
võimsate mikroskoopidele teame nüüd, et aine koosneb aatomeist.
Tuhandeid aastaid hiljem eeldas Albert Einstein, et aeg ja
ruum on pidevad ja liiguvad sujuvalt, kuid tänapäeval usutakse, et väga
väikeste mõõtmete juures ei pruugi see eeldus paika pidada.
Uus kvantgraafikulisuse (ingl Quantum Graphity) teooria
annab mõista, et ruum võib koosneda jagamatutest ehituskividest, nagu
imetillukestest aatomitest. Neid jagamatuid telliseid võiks võrrelda
pikslitega, mis moodustavad kujutise kuvaril. Seni on suurimaks komistuskiviks
selle hüpoteesi kinnitamisel jäänud asjaolu, et nood ruumi ehituskivid on liiga
väikesed selleks, et neid oleks võimalik vahetult tuvastada.“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar