Astronoomid on Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Keck'i
observatooriumi võimalusi kasutades leidnud vanima teadaoleva spiraalgalaktika,
mis moodustus vaid kolm miljardit aastat pärast Suurt Pauku. Seni on nende nii
kiiret moodustumist nendes leiduva gaasi ja tähtede suhtelise liikumiskiiruse
tõttu võimatuks peetud.
Spiraalgalaktikad on kohalikus universumis äärmiselt laialt
levinud. Nimetatud galaktika tüüp moodustab kõikidest massiivsematest
galaktikatest rohkem kui 75%, vahendab ERR Teadus.
Ent suurematel punanihetel langeb nende hulk märgatavalt.
Viimasele leidub kaks seletust: kosmilised vahemaad teevad üksikute harude
eristamise võimatuks või ei olnud varjases universumis tingimused nende
moodustumiseks sobivad.
Teooria kohaselt oli see veel liialt kaootiline:
gaasipilvede ja tähtede suhteline liikumiskiirus üksteise suhtes oli liiga
erinev. Gravitatsioonil oleks tänapäeval tuntud suhteliselt õhukeste
galaktikaketaste ketramiseks kulunud tunduvalt rohkem aega.
Ent ajakirjas Nature ilmunud töös teatab David Law koos
kolleegidega, et on objekti BX442 näol avastanud 10,7 miljardi valgusaasta
kaugusel asuva spiraalgalaktika. Siiski moodustus leid tõenäoliselt vaid
juhuste kokkulangemise tõttu. Tegu oli ainsa spiraalgalaktikaga näidises
käsitletud 306st ligikaudu samal kaugusel asuvast galaktikast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar