Galaktikad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud.
Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved (miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks.
Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.
Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved (miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks.
Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.
Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses.
1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi.
Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks. Pärast mõningast arutelu otsustas ta liigitada galaktikaid kuju järgi. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar