Astronoomid leidsid vanima teadaoleva tähe

Austraalia astronoomid on Päikesesüsteemist kuue tuhande valgusaasta kaugusel asuva tähe vanuse määramisel leidnud, et tegu on vanima teadaoleva omataolisega. SMSS J031300.36-670839.3 süttis pelgalt 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

Tähtede vanuse hindamisel võetakse aluseks nende keemiline koostis. Viimasest on võimalik omakorda aimu saada tähtedelt pärineva valguse analüüsimisega. Termotuumareaktsioonide käigus vallanduvad footonid peavad enne oma teekonna alustamist läbima tähe väliskihi, mille tulemusena neist osa neeldub. Kuna erinevad elemendid saavad neelata vaid kindla energiaga valgusosakesi, saabki neeldumisspektrist tuletada nende massisuhte.

Leitud tähelt pärinev valgus püüdis astronoomide tähelepanu selles jäädvustunud spektrijoonte väikese mitmekesisuse ja raskemate elementide vähesusega. Näiteks ei leitud selles rauast mitte mingisugust märki. Järelikult leidub selles rauda vähemalt 60 korda vähem kui üheski teises teada-tuntud tähes. Viimane oli selge märk, et tegu on iidseima teadaolevaga.

Suure Paugu käigus sünteesiti vaid berülliumist väiksema massiga elemente. Raskemate elementide süntees nõudis esimeste hiiglaslike tähtede supernoovana plahvatamist. Aja möödudes leidub seega ilmaruumis neid üha rohkem. SMSS J031300.36-670839.3 keemiline koostis on iseloomulik 13,6 miljardit aastat tagasi universumis valitsenud tingimustele.

Seega pidi täht süttima isegi enne Linnutee moodustumist. Koostise analüüsi põhjal oli selle eelkäijaks Päikesest umbes 60 korda suurema massiga täht, misläbi kuulub SMSS J031300.36-670839.3 II põlvkonna tähtede hulka. Täiendavad vaatlused võimaldavad midagi kindlamat öelda ka esimese põlvkonna tähtede kohta, millelt lähtunud valgust on kaasaegsete teleskoopidega võimatu otseselt märgata.