Mustad augud on mõnikord väga suured, isegi hiigelsuured. Aga et üks must auk juba nõnda noores universumis juba nõnda hiigelsuure võis olla, nagu üks äsja avastatud must auk, seda ei osanud ei avastajad ega muud astronoomid küll aimata.
Must auk, mille astronoomide rühm on avastanud, on massilt 12 miljardit korda suurem kui meie Päike ja paikneb see üliereda kvasari keskel, mis kiirgab maailmaruumi energiat lausa miljon miljardit korda intensiivsemalt kui Päike. Kvasari ja musta augu avastanud uurimisrühma juhtisid hiina teadlased Pekingi ülikoolist ja ameerika teadlased Arizona ülikoolist.
Peking ja Arizona on ju meist üsna kaugel, aga sealsete teadlaste avastatud kvasar koos oma musta auguga, on palju kaugemal veel – lausa 12,8 miljardi valgusaasta kaugusel. See tähendab seda, et teadlased näevad seda oma teleskoopides praegu sellisena, nagu ta oli 12,8 miljardit aastat tagasi ehk ainult 0,9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku.
Nii ammusest ajast kui universum alles nõnda noor oli, ei oleks teadlaste seniste ettekujutuste järgi tohtinud nõnda suurt musta auku leida. Ent nüüd on ta avastatud ja ajakirjas Nature ka käsitlemist leidnud. Nii et võibolla tuleb teadlastel oma teooriaid siis veidi kohandada.
Must auk, olgu igaks juhuks meenutatud, on ruumipiirkond, mille keskel on aine nii tihedaks kokku tõmbunud ja nii tugeva raskusvälja tekitanud, et mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse enam välja, kui sinna kord sattunud. Kvasar aga on suure musta augu ümber asuv suur hulk ainet, mida must auk endasse tõmbab. Kvasar helendab nii eredalt aga seepärast, et musta auku langemise eel kiireneb aine nii võimsalt, et on sunnitud välja kiirgama ka võimsat elektromagnetkiirgust, nagu füüsikaseadused seda kiirendusega liikuvatelt laetud osakestelt nõuavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar