Ilmus universumi elulugu

Kõige rohkem andmeid universumi nooruse kohta annab kosmilise taustkiirguse uurimine.

Mikrolaineline taustkiirgus pärineb Suure Paugu järgsest ajast, kui universum oli kõigest 375 000 aasta vanune.

1989-1992 kaardistas taustkiirgust Maa tehiskaaslane COBE. Nende andmetel põhinevaid uurimusi hinnati 2006. aasta Nobeli füüsikaauhinnaga.

COBE järglasena lendas 2001. aastal kosmosesse uus kosmoseaparaat, mis sai nimeks Wilkinsoni mikrolainete anisotroopsuse sond (Wilkinson Microwave Anisotropy Probe ehk WMAP). See kaardistas taustkiirgust üheksa aasta jooksul.

2003. ja 2006. aastal avaldas USA John Hopkinsi ülikooli juures töötav sondi uurimismeeskond esimesed taustkiirguse kaardid.

Tohutu andmehulga läbi töötamine võttis aega. Lõplik kokkuvõte ilmus alles nüüd ajakirjas Astrophysical Journal Supplement Series.

See täiendas varem avaldatud kaarte titeeas universumi kohta ning kinnitas, et kosmoloogid on universumi tekkest õigesti aru saanud.

Nii aitas WMAP täpsustada universumi vanust – see on 13,7 miljardit aastat. Lisaks kinnitasid taustkiirguse andmed, et aatomeid on universumis vaid 4,6 protsenti. Ülejäänu moodustavad tumeaine ning tume energia.

Ürgse kiirguse kaardistamine jätkub. 2009. aastal alustas Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Planck veel täpsemaid taustkiirgusmõõtmisi. Nende andmete abil loodavad füüsikud aru saada, mis toimus vahetult pärast Suurt Pauku.