Tere tulemast meie "peegelversumisse" – teisel pool Suurt Pauku voolab aeg tagurpidi

Miks paistab aeg liikuvat ühes vääramatus suunas — tulevikku? See küsimus on füüsikuid vaevanud juba rohkem kui sajandi ning selgituseks on nad välja pakkunud mitu huvitavat hüpoteesi.

Viimasel ajal on esile kerkinud arusaam, mille kohaselt aeg, mis meie universumis liigub edasi, võib “teisel pool” Suurt Pauku tekkinud teises n-ö peegeluniversumis liikuda tagurpidi.

Kaks juhtivat hüpoteesi üritavad ajavektori suunda põhjendada Suure Paugu suhteliselt ühtlaste tingimustega.

Alguses oli see, mida me universumiks nimetame, nii kuum, et ainet ehk mateeriat tegelikult ei eksisteerinud — kõik oli üks lõpmata tuline supp.

Sedamööda, kuidas universum laienes ja jahtus, tekkisid tähed, galaktikad, planeedid ja muud taevakehad, mis andsid uuele universumile selle ebaregulaarse struktuuri ja suurendasid selle entroopiat.

2004. aastal pakkusid Sean Carroll ja Jennifer Chen välja hüpoteesi, mille kohaselt liigub aeg edasi toonase ja praeguse entroopia määrade erinevuse tõttu, rõhutades seejuures asjaolu, et tulevikus on universum palju korratum kui minevikus. Selline liikumine suurema entroopia poole andvatki ajale suuna.

Uus hüpotees ütleb aga, et varajase universumi madal entroopia on gravitatsiooni tõttu paratamatu ning et tegelikult annab just see ajavektorile suuna. Oletuse kontrollimiseks konstrueerisid hüpoteesi pooldajad lihtsa, Newtoni gravitatsioonifüüsika põhise mudeli, milles polnud rohkem kui tuhat osakest.